"obeliskina" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ülemdiakon teravalt vaatas ja 1 See oli Saint-Germain-des-Pres' munkadele hüdraks, sest kleepud tõstsid siin ühtsoodu üles oma uusi tülisid (lad. k.). 347 mis perspektiivis ikka järjest kitsenedes musta noolena horisondi hämarusse tungis. Kallas oli täis maju, millest silm ainult tumedaid siluette nägi, mis selgesti taeva ja veepinna heledal taustal eraldusid. Paiguti olid aknad juba valgustatud, nagu hõõguvad söed. Kõik see kokku mõjus suure musta obeliskina taeva ja jõe valge liniku vahel, mis siinkohal oli väga lai, ja jättis dom Claude'isse imeliku mulje, nagu seda võiks tunda see, kes seliti Strassburgi kellatorni all maas lamaks ja üles vaadates näeks, kuidas määratu suure torni terav tipp ta 2 0 4 pea kohal õhtuhämarusse tungib. Vahe oli ainult selles, et siin oli Claude püsti ja obelisk maas. Kuid nagu taevast peegeldav jõgi tema all kuristikku süvendas, näis ka päratu neem