Raamatupidamise ajalugu
süstematiseeritumaks. Inimkonna arenedes kasvas ka inimeste vara ning selle kogust
pidi hakkama arvestama. Loetleti üles inimeste karjad, templite ja kloostrie varad ning
kogused pandi kirja. Londamiseks kasutati vastavalt kultuurile erinevaid meetodeid
luu tükke, kive, kuulikesi kruusi sisse, tehti sälke puupulkadele ja savitahtvlitele,
sõlmiti ka nööre koguste arvestamiseks.
Inimühiskonna ja arvepidamise arenedes tekkis vajadus eriliigiliste obejktide
eristamise vajadus. Sellest tulenevalt arnes välja ka toimingute (näitkes külvamine,
viljalõikus, jahvatamine jms) ülesmärkmine heiroglüüfidega. Koos tähemärkide
kasutusele võtmisega hakati kasutama ka numbrimärke.
Esimene numbrisüsteem leiutati sumerite poolt 3000 aastat e.m.a. Sellel ajal oli välja
kujunenud kirjamärgid, tekkinud linnad ja laienenud kaubavahetus. Kasutusele tulid
krediit ja pangad.
Majanduse jõudsa arenguga kasvas inimeste rikkus ning suurenes vajadus selle