Virtuaalsed suhted
kurjad deemonid, kes ei jäta oponendi jaoks välja kaevamata või välja mõtlemata ühtki
inetust.
See pole üksnes siirdeühiskondade häda. Arvuti vahendusel ühendust pidades on väga kerge
tekkima illusioon, et suheldaksegi masinate, avataride, virtuaalolenditega, kes ei saa haiget,
kui nad ära kustutatakse või välja lülitatakse. Administratiivsed meetmed leima vastu
kipuvad jääma abituks - globaalses külas tuleb kuidagi harjuda virtuaalsete obadustega.
Vahest on lohutuseks see, et nii, nagu kirjaoskuse ja posti leiutamine ei muutnud inimesi
tummaks, saab ka tulevikus virtuaalsuhtlus reaalset vaid täiendada. Ema ei saa last virtuaalselt
imetada, armastajad ei saa vahetada digitalset suudlust. Reaal ja virtuaal on nagu leib ja vein -
üks peab olema, teine võib olla.
Tehnooptimismiga käib alati kaasas ka pessimism ja kriitika. Tunnistades virtuaalsuhete
arvukaid puudujääke tuleb ometi möönda, et arvutivõrke sulgeda enam ei saa