Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare
Matmisega oli suur
probleem, sest osad tahtsid et ta lihtsalt auku visataks, osad tahtsid surnuaia taha ja osad surnuaeda.
Peale jäi naiste sõna surnuaeda. Siis ei leidunud matjad, keegi ei tahtnud. Hea oleks olnud Kusta, kes
oli oli politseisse viidud ja seal rääkis ta, et see, mis ta rääkis noore Antsu tapmise kohta oli vale isa
rahustamiseks ning kuigi see oli üsna veenev põhjendus, jäeti ta siiski uurimiseks jaoskonda. Arvati, et
Ants oleks teda matnud, kuid see oli ikka oma obadusest vahelduva eduga meelemärkusel ja kui nii siis
sonis ''Las põleb, las põleb, raha tuleb!''. Kuidagi leiti ikkagi viinaga tasudes kivilõhkuja, kraavikaevaja,
turbalõikaja ja mustusevedaja ja Peetri naine Viiu andis nii perekonna mõttes kaasa ka Riia, kellel oli oma
must kass kaasas. Nii viidi hööveldamata kokkuklopsitud kirstus Jürka kirikuõpetajale õnnistada, kes oli
lihtne kuid südamlik. Siis mindi poole kilomeetri kaugusele surnuaiale Jürkat maasse sängitama: ees kaks