INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
lümfisoonte kaudu. Lümfikapillaarid moodustavad kõikides elundites suuri võrgustikke.
Lümfikapillaaridesse kogunenud koemahla nimetatakse lümfiks.
Lümfikapillaarid koonduvad suuremateks kanalikesteks lümfisoonteks, mis sarnanevad
oma ehituselt veenidele, nende sisepinnal on hulgaliselt klappe, mis võimaldavad lümfil
liikuda ainult ühes suunas.
Enne verre tagasi jõudmist peab lümf läbima vähemalt ühe lümfisõlme. Lümfisõlmed
kujutavad endast herne- kuni oaterasuurusi ümaraid moodustisi. Olles lümfotsüütide
tekkepaigaks, on nad samal ajal ka omamoodi filtrid, mis hoiavad kinni ja hävitavad
ümbritsevatest kehaosadest lümfiga siia kandunud mikroobid ja teised võõrkehad ja
ained. Lümfisõlmedesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont, väljub aga üks-kaks.
17
Lümfi liikumine lümfisoontes on aeglane, keskmiselt 5 meetrit tunnis. Kõik tegurid, mis