Faust
teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis
väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma
vaimusugulust sellega, kes kuulutab.
Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas
rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi.
Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes.
Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja
inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti
olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks
Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab
end õnnelikuks.
Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid
ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist