Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest
vaikne kohanemine süsteemiga ning proovis võtta maksimumi.
Kuno Ojala näide iseloomustab ilmselt enamik eestlasi – olles revolutsioonilisel
1956.aastal 24-aastane jäi ta siiski kõigest ilma. Mitte, et see oleks tema soov olnud,
vaid aeg oli selline ning info ei liikunud. Küsides tema käest, kas ta oleks midagi teisiti
toona teinud, kui oleks rohkem informeeritud olnud, vastas ta, et ilmselt mitte. Ta
polnud võimu pime järgija ja samas ka mitte radikaal – Kuno Oajala valis kuldse
kesktee, millega ta praegu tagasi vaadates on vägagi rahul ning ei kahetse midagi.
Kaisa Kamenik
766 sõna