Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas. Narkootilise toimega (naerugaas J ). Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O 2 N2O 2N2 +O2 http://www
Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui
Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalus dimeeriga: 2NO2 = N2O4 Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid. N20 dilämmastikoksiid on värvusetu,lõhnatu, narkootilise toimega, külmas vees lahustuv gass, mida saadakse ammooniumnitraadi kuumutamisel: NH4NO3N2O+2H2O. NO lämmastikmonooksiid saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: NH4+5O24NO+6H2O; N2+O22NO. Värvusetu, mürgine gaas. Osaleb osoonikihi hävitamisel, laboratoorselt saadakse nitrite pehmel redutseerimisel, oksüdeerub õhus NO2-ks. Lämmastikoksiid NO2 reageerib veega ja leelislahustega, mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas, tugev oksüdeerija. Tahkes faasis esineb ainult dimeerina (N2O4). Väävel, fosfor, süsi ja paljud orgaanilised ühendid põlevad NO2-ks. Lämmastik (III)oksiid N2O3 4NON2O+N2O3. Vt struktuurid lk 424 37