Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu. Räägiti jõukusest, hakati ehitama suvilaid ametiasju arutati sanapidudel, läänelik luulevorm, kriitikud olid aina vähem rahul uute kirjanduslike tekstide suhtes. (peldikuluule, läänelik luulevorm, punkluule) 9."Olematus võiks ju ka olemata olla"1966 ´´Luule´´ 1968 ´´Päikesepillaja´´1976 Saab siis tõde lihtne olla? , Aeg 10
Artur Alliksaar A.Alliksaare tekstide avaldamist pidurdas tsensuur. Kasseti põlvkond 60. aastatel astus esile nn kasseti põlvkond (Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin), kes alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid aastatel 1962-1968 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. Närvitrüklased Pärast luulekassetide ilmumist tulid asemele uued autorid, kes nimetasid end närvitrükipõlvkonnaks, luulevihiku "Närvitrükk" (1971) järgi. Närvitrüklastesse kuulusid autorid Jonni B. Isotamm, Toomas Liiv, Joll Sang ja Jüri Üdi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatega kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid 60. aastate lõpul jõudnud mõned kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil,
annaabi.ee 
