KOPENHAAGEN JA ODENSE
Välja on arendatud ühtne piletisüsteem.
Aleksandra Zeregelja
2.2.2 Jalakäijad
Umbes 1955. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust
vanalinna kitsastel tänavatel. Olulise pöördepunktina muudeti 17. nov 1962 läbi vanalinna
kulgev Strøgeti hüüdnime all tuntud peatänav jalakäijate tänavaks. Strøget koosneb tegelikult
mitmest tänavast:
· Frederiksberggade
· Nygade
· Vimmelskaftet
· Østergade
ja väljakust:
· Nytorv
· Gammeltorv
· Amagertorv
Oma 1,1 km kogupikkuse juures on ta tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav.
1962. aastast saati on jalakäijate ala pidevalt laiendatud: eesmärgiga võita inimestele autovaba
ruumi on linnasüdames pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka
parkimiskohtade arvu. Muudatused on olnud järk-järgulised: igal aastal on umbes 2-3%
parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. 1995.-2005. aasta vältel
annaabi.ee 
