Norra
põhjapöörijoone Norkapini. Norra on kõige laiemas kohas vaevalt 430 km ja
kõige kitsamas kohas üksnes 6 km laiune. Geoloogilised protsessid , nagu
maa kerkimine, jääaeg, ja erosioon on loonud märkimisväärselt eripalgelise
maastiku. Ranniku äärde jääb üle 75 000 saare.
Riigi sümboliks on vapp, millel on kujutatud lõvi kirvega. Riigi lipp on sinise-
valge rist punasel taustal. Norras on käibel Norra kroon (NOK = 2 EEK)Norra
on kakskeelne riik. Bokmål kui ka nyrosk on olnud alates 1885. aastast
ametlikult võrdses seisundis. Nyroski räägitakse kõige laiemalt maa
lääneosas ning lõuna- ja idapoolsetes keskorgudes. Norra vanimat
vähemuskeelt, saami keelt, räägib ligi 20 000 inimest. Norra on
parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune
kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis,
Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja
Odelstingist