Ökoloogia kordamisküsimused
kasvama põhjataimed nagu penikeeled (Potamogeton spp.) ja vesikuused (Myriophyllum
spp.). Alates selliste taimede kasvamahakkamisest suureneb järve produktsioon tunduvalt ja
põhja hakkab settima peen orgaaniline muda. Lisaks mudatekkele säilib ka anorgaanilise aine
kanne järve vooluvee abil. Piisavalt madalaks muutunud piirkonnad asustatakse kiiresti esmalt
ujuvate lehtedega taimedega, lisaks eelpoolnimetatutele veel vesiroosid (Nymphae spp.) ja
vesikupud (Nuphar spp.). Madalamates piirkondades hakkavad kasvama pilliroog
(Phragmites) ja hundinuiad (Typha spp.). Need taimed seovad oma juurtega hästi pinnast
veekogu põhjas ja toodavad igal aastal suure hulga biomassi, mis on lagunemisele vastupidav
ja kuhjub sooturbana. Sooturba kogunedes kerkib maa veest välja ja seda asustavad tarnad
(Carex spp.), tarnades moodustunud turbal hakkavad kasvama hiljem ka puud, näiteks lepad
(Alnus spp.) ja pajud (Salix spp.)
annaabi.ee 
