David livingstone
juba hinge heitmas. Tema elu päästis ühe sadamas viibiva Briti ristleja laevaarst.
Livingstone sai oma meestega ekspeditsioonidel hästi hakakma, ehkki mitmele teisele
rändurile lõppes selline ettevõtmine Ida- ja Kesk-Aafrikas õnnetult. Talle jäid lihtsalt
isiklikud pooldajad, nt. kololod, truuks, kuigi tasuliste kandjate juhina ei saanud ka
Livingstone hakkama.
Livingstone sai teada, et Linyanti ja idaranniku vahel asub suur järv, suahiili keeles
Nyassa, kuhu viis uus uurimisretk. Teel otsustas Livingstone vaadata ka Mosi-oa-
tunyat, mille ta hiljem nimetas eurooplastele suupärasemaks Victoria joaks. ikal teel
pani ta kirja piirkondade fauna ja floora, geoloogiat, teel läbitud külades elavate
hõimude tavad. Malaaria kimbutas jälle, polnud enam ka hiniini, kuid Livingstone
kasutas Cinchona koort, mis sisaldas hiniini. Ta joonistas selle puu lehed hoolikalt
üles ja saatis identifitseerimisekes Londonisse.