Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“
tooli, et üle heki selle tüdrukuga juttu ajada. Aastaid hiljem me oleks esimest korda kohtunud
ning tüdruk oleks olnud pettunud, et ma ei olegi nii pikk kui ma toolil ei seisa. Kuid me
oleksime abiellunud. Võib olla selline unistus muutis Remarque’i ka nii sümpaatseks tema
näitlejannadest tüdruksõpradele, kellega kirjanik mängis läbi seda fantaasiat, üritades
eralduda reaalsusest, kuulsusest.
Artikkel pärineb järgmiselt aadressilt: http://nyapril1946.blogspot.com/2010/12/new-york-times-interviews-erich-
maria.html (viimati külastatud 19.04.2012).
Küsimused artikli kohta. Avalda arvamust ning kindlasti põhjenda oma seisukohti!
1. Miks oli kirjaniku laud väga puhas?
.....................................................................................................................................
..................................................................................................................