$UYHVWXVWHVW 9DOPLV 9DOLNV +LQQH DhKHULLJLWXOXYlOLVNDXEDQGXVHVWWRRE 0lUJLVWD NDDVDWHLVHULLJLVDPDVXXUHWXOX NVLPXV EhKHULLJLWXOXYlOLVNDXEDQGXVHVWWRRE NDDVDWHLVHULLJLVDPDVXXUHNDRWXVH FhKHULLJLNXOXYlOLVNDXEDQGXVHVWWRRE NDDVDWHLVHULLJLVDPDVXXUHNXOX GhKHULLJLHNVSRUWWRRENDDVDWHLVHULLJL VDPDVXXUHLPSRUGL H(LWHNLPLWWHKWNLHHOWRRGXGROXNRUGD .VLPXV .XOODVWDQGDUGRQQlLGH 9DOPLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD D)LNVHHULWXGHKNSVLYDVW NVLPXV YDOXXWDNXUVLVW
Lämmmastikuringe- lämmastik esineb peamiselt atmosfääris N2 kujul (78%), sest see on väga stabiilne molekul, mida on raske lõhkuda, seetõttu on lämmastiku käive atmosfääris ja setetes aeglane, ulatudes miljonitesse aastatesse, mullas on ligikaudu 2000 aastat ja taimedes 50 aastat. Lämmastikuringe on tihedalt seotud hüdrosfääriga, sest lämmastikuühendid lahustuvad vees väga hästi. Lämmastik atmosfääris laguneb looduslikult välgu kaasabil ning moodustab NxOx ühendeid, mis seostatakse sademetega ning sajavad alla - põhjustavad happevihmu. Taimed seovad N2 molekule fikseerimise protsessi käigus- edasi satub lämmastik mulda, kus erinevad bakterid ammonifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsesside käigus lämmastikuühendeid toodavad. Need ühendid lähevad ringlusse taimedes, kuna lämmastik on oluline toitaine. Samuti osa leostub ja salvestub mulla mineraalses osas. Ringlus toimub seni, kuni denitrifikatsiooni käigus lämmastik N2 või N2O
annaabi.ee 
