Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
hõõrumine) hapniku andmise ning kunstliku hingamiseni välja. Ligikaudu 0,01–0,12%
vastsündinutest vajavad täismahus kardiopulmonaalset reanimatsiooni.
Pärast lapse sündimist mähitakse ta kuiva rätikusse ja hoitakse soojas, nabanöör pigistatakse
klambriga kahest kohast (lapsest umbes kahe käelaiuse kauguselt) kokku ning lõigatakse
klambrite vahelt läbi. Kui laps ei hakka spontaanselt karjuma, siis:
A – hingamisteed. hingamisteede vabastamine: pea sirutamine ehk nuusutamisasend,
puhastamine (suu, nina max 5 sekundit, mitte väga sügavalt aspireerida!). Stimulatsioon
(selja/käte/jalgade hõõrumine, jalataldade masseerimine). Kui laps hingab: hapnikudušš.
432
B – hingamine. Kui 30 sekundi möödumisel on hingamine nõrk: 30 sekundit hingamiskotiga
kunstlikku hingamist (õrnalt, kuni rindkere tõuseb).
C – vereringe. Südame löögisageduse hindamine (nabanöör / südame auskultatsioon 10 sek),
naha värvus.
NB! Perifeerne tsüanoos on füsioloogiline.
annaabi.ee 
