A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Kas ma pean siis alatiseks sellesse suurde ja kurba tuppa üksi jääma?» küsis mileedi.
«Ühele kohalikule naisele teatati ja ta viibib homsest peale lossis ning ilmub teie
seltskonda niipea, kui seda soovite.»
«Olen teile väga tänulik, mu härra,» vastas vang alandlikult.
Felton kummardas kergelt ja suundus ukse poole. Sel hetkel, kui ohvitser uksest
väljus, tuli koridori lord Winter sõduri saatel, kes oli talle teatanud mileedi minestusest.
Ta hoidis käes pudelit nuusksoolaga.
«Noh, mis on? Mis siin juhtus?» küsis ta pilkavalt, nähes oma vangi jalul ja Feltonit
väljumas. «Kas surnu on juba ellu ärganud? Tont võtku, Felton, mu laps, kas sa siis ei
näe, et sind peeti algajaks ja sulle mängiti esimene vaatus komöödiast, mille arengut meil
kahtlemata on lõbu jälgida.»
«Ka mina arvasin seda, milord,» vastas Felton, «kuna aga vang on naine, siis
mõtlesin, et pean teda kohtlema tähelepanuga, mis on iga hästikasvatatud mehe kohus --