«Andres!» ütles Ivo kulmu kortsutades, «pea meeles, et nüüd jälle kodumaal oleme, kus riisumine keelatud on.» «Ega meie riisunud. Võtsime kust saime, ega võinud parata, kui keegi hinda küsima ei tulnud.» «Hea küll. Säh, joo.» Andres jõi pakutud peekri ühe joonega tühjaks, tänas ja ütles siis silmi maha lüües: «Üks paha asi on mul veel teada anda.» «Räägi.» «Sakslane Düftler sai surma.» «Düftler surnud? Kahju, see oli hea nuuskija. Kuidas ta suri?» «Tema langes tütarlapse käe läbi.» Tüdrukud laua ääres puhkesid naerma. «Õnnelind!» ütles ka Ivo naeratades. «Aga kuidas see juhtus?» 333 «Düftler kippus püstoliga tüdruku kallale, aga tüdruk oli nobedam ja paugutas tema enne maha.» «Haha, nii lolliks ei oleks ma Düftleri arvanud, et ta püstoliga tüdruku kallaie kipub,» naeris Ivo. «Mis tüdruk see oli?» «Eks tüdruk, ole ikka tüdruk, aga see sõge oli poisi riides.»
annaabi.ee 
