Tiinete esmite Sugukuldid j.s 15 3 365 5475 16425 3,09 50753,25 KOKKU x 177063 x x 8056704 13898211 44,076 56 095 593.- 8. Sealiha omahind Söödakulu on 56 095 593 krooni. Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70%. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid aastas 41 541 lihaks. Sugunoorsigu 910 , millest 607 läheb praagitud emiste asemele . 2023-nest emisest praagin 30 % ,see teeb 607. Nuumikutest 41541 x 104= 4 320 264 kg Aastas praagin 607 emist 607 x 180 =43740 kg Rümba väljatulek 73% 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kr Söödakulu on 56 095 593 Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70 %. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid 41 541 lihaks aastas.
-jahu nimetus rühmas mj peet ml % kg % mr ms Nuumikud 50 50 175 100 10 49 335 74 Normide järgi tuleb nuumikuid sööta kaks korda päevas [2, lk. 451]. Üheks söötmiskorraks vajaminevate söödaosiste mass on leitud valemiga miööp misööt 2 , (1.2) kus misööt – söödaosise tarve ühel söötmiskorral kg. Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.2
Suuremates seafarmides söödetakse tänapäeval kesikuid täisratsiooniliste kuivsöödasegudega, mis peaksid sisaldama 15-16% proteiini. Erinevalt kesikutest tuleb nuumikutele antavaid söödakoguseid piirata, neid ei söödeta isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvuühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist
Suuremates seafarmides söödetakse tänapäeval kesikuid täisratsiooniliste kuivsöödasegudega, mis peaksid sisaldama 15-16% proteiini. Erinevalt kesikutest tuleb nuumikutele antavaid söödakoguseid piirata, neid ei söödeta isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvu- ühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist
annaabi.ee 
