Selliseid mudeleid nim. simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. Näide: Sealiha arvutusliku omahinna ökonomeetrilise mudeli koostamisest. Omahind on leitav järgmise eeskirja järgi O=K M O -; sealiha omahind K -; arvutuslikud kulutused sealiha tootmisel M- sea realiseerimismass Sealiha tootmisel kulutused koosnevad: - söödakulud - K - põrsa ostuga seotud kulud -; K - - nn farmikulud - K Sigade nuumamine jaotatakse teatud etappideks (perioodideks) Kogu nuumaperioodi pikkus n perioodi. a) perioodi kestel planeeritav sea kehamassi suurenemine M-kg b) plaanitav ööpäevane massi-iive m -; grammides c) päevase optimaalse söödaratsiooni maksumus k -; kroonides d) arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks p -; päevades e) arvutuslik sööda maksumus vajaliku juurdekasvu saamiseks K -;kroonides Igat nuumaperioodi iseloomustavad tulemusnäitajad (perioodi kestvus p päevades ja kulutatud sööda maksumus K) leitakse järgmiselt: P=M
lihasevärinatega ja haigete põrsaste arv pesakondades erinev. Tugeva treemoriga põrsad surevad juba esimesel elunädalal. Põrsad, kes elavad esimese elunädala üle, paranevad kolme nädala jooksul. Lihasevärinad on bilateraalsed ja need lakkavad, kui põrsad magavad või lamavad. Värinad võivad tugevneda mitmesuguste välisärritajate ( müra, külmetus ) toimel. On tõestatud, et kõik loomad ei tervistu ja värinad võivad kesta kasvu- või nuumaperioodi lõpuni. Tavaliselt haigestuvad noorte emiste pesakonnad. M u l t i s ü s t e e m s e t k u r n a t u s e s ü n d r o o m i esineb sagedamini 6 8 nädalastel põrsastel, harvemini imikpõrsastel. USA-s on täheldatud kõige sagedasemat haigestumist 12 14 nädalaste kesikute hulgas. Sageli on see sekundaarseks nakkuseks sigade reproduktiiv- respiratoorset sündroomi põdevatel sigadel. Multsisüsteemne kurnatuse sündroom põrsastel iseloomustub üldise kurnatuse, isutuse,
annaabi.ee 
