A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Aga kes valas teile veini, mis oli selles klaasis?»
«T e m a.»
«Aga, kes on see t e m a?»
«Oh, mulle meenub,» ütles proua Bonacieux, «krahvinna Winter . . .»
Neli sõpra karjatasid ühest suust, Athose hääl aga kajas teistest üle.
Sel hetkel muutus proua Bonacieux' nägu surnukahvatuks. Tuim valu pani ta kõikuma
ja ta langes hingeldades Porthose ja Aramise käte vahele.
D'Artagnan haaras kirjeldamatu ahastusega Athose käe ja küsis:
«Kuule, sa usud ...»
Ta hääl kustus nuukseks.
«Ma usun kõike,» ütles Athos, hammustades huuled verele, et mitte ohata.
«D'Artagnan! D'Artagnan!» hüüdis proua Bonacieux, «kus sa oled? Ära jäta mind, sa
näed, et ma suren!» , D'Artagnan laskis lahti Athose käed, mida ta hoidis oma
tõmblevate sõrmede vahel, ja jooksis proua Bonacieux' juurde.
Ta kaunis nägu oli moondunud, ta klaasistunud silmad
639
ei näinud enam midagi, ta keha tõmbles kramplikult, higi voolas ta laubalt.
«Taeva nimel, jookske, kutsuge kedagi
annaabi.ee 
