"nuuksega" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Kellalööja nägi teda veel küüntega katuseharjast kinni haaravat. Kuid katuse pind oli liiga järsk ja tal polnud enani jõudu. Lahtitulnud katusekivina libises ta kiiresti alla 489 ja mürtsatas vastu tänavakive. Seal jäi ta liikumatult lamama. Quasimodo lõi oma pilgu võllas kõlkuva mustlas-tüdruku poole, kelle valges riides keha ta nägi agoonias tõmblevat, siis alla ülemdiakonile, kes torni jalamil vormitu massina lamas, ning lausus rinnapõhjast tuleva nuuksega: «See on kõik, mida ma armastasin!» III. PHOEBUSE ABIELU Sama päeva õhtul, kui piiskopi kohtuametnikud tulid kirikuesiselt ülemdiakoni lömastatud laipa ära viima, oli Quasimodo Jumalaema kirikust kadunud. 2 9 0 Selle loo kohta liikus ringi palju jutte. Ei kaheldud selles, et oli saabunud päev, mil Quasimodo, see on kurat, pidi lepingu järgi enesega kaasa viima Claude Frollo, see on nõia. Oletati, et ta Claude Frollo hinge kaasa viies purustas ta keha, nagu ahv purustab pähkli