237 Raha oli teine probleem, mida Honore de Balzaci teos ,,Isa Goriot" käsitles. Kuna Anastasie ja Delphine elasid kõrgklassis oli raha nende elus väga tähtsalt kohal. Kuid siiski ei tulnud nad tihti omadega rahaliselt välja ning pidid abi isalt otsima. Nad käisid isalt pidevalt raha küsimas kuna teadsid, et Goriot armastab neid liiga palju, et neile midagi keelata. Kogu Gorioti varandus, mille ta oli teeninud kui ta töötas nuudlikaupmehena läks tema tütartele ning mees ise suri täielikus vaesuses. Raamatust võis lugeda ,, Usaldust! Kui vanamees sureks meelemärkusele tulemata, ei annaks ta tütred mulle pennigi ja kõik ta kiltsud-kaltsud ei maksaks kümmet frankigi. Täna hommikul viis ta ära oma viimased hõbenõud, ei tea, mispärast. Ta oli rõivastunud noormehena. Jumal andku mulle andeks, ma usun, ta oli värvinud isegi oma põski, ta näis mulle nooremana." See näitab kuidas raha muudab inimesi
Pansionäride eest kandis ta hoolt ka täpselt vastavalt nende poolt makstavale rahasummale. Kes maksis rohkem selle eest kanti paremat hoolt ja vastupidi. Ta oli omakasupüüdlik, julm, vaikne, kinnine ning valelik. Vaesemad inimesed arvasid, et südames on ta hea ning hooliv, kuid see tulenes sellest, et neil polnud tegelikult mitte mingisugust aimu proua Vaquer’i eelnevast elust. Oma elu ning karjääri alustas Isa Goriot edukalt. Töö nuudlikaupmehena tõi talle väga suurel hulgal elatist sisse. Ta oli peaaegu sama rikas nagu mõned aadlikud. Hiljem sai talle saatuslikuks tema liigne armastus ning hoolivus oma kahe tütre vastu. Oma elupäevade lõpul oli ta peaaegu nagu sant. Elas pansioni kõige viletsamas toas, ilma rahata ja kõige muuta. Raamatut lugedes paneb Isa Goriot’i olukord lugejat sügavasti mõtlema. Ta oli erakordselt heasüdamlik, sõbralik ning hooliv mees. Vahetevahel oli ta küll kinnine,
- Eugene kirjutas emale kirja, milles küsib 1200 franki, kirjutab samal eesmärgil ka kahele õele (et osta kõrgseltskonnale vastavad riided, kirjas seda ei maini) - Eugene uuris veel Gorioti mineviku kohta ning sai teada, et goriot täitis kõik oma tütarde soovid (panustas raha tütarde ellu), soovides vastu vaid üht kallistust - Tütred tundsid siiski häbi oma pärast, sest ta töötas ikka nuudlikaupmehena, peale 5 aastat peale surumist andist Goriot alla, lahkus äris ja läks proua Vauqueri pansionisse - Pansionisse asus Goriot meeleheitest, sest ta tütred keeldusid teda endi juurde võtmast ja avalikest külastustest - Eugene sai emalt kirja vastu ja ka raha, ema tundis muret poja pärast, sest ta kiri oli salapärane ja tegi haiget emale, poeg leidis olukorras sarnasuse gorioti omaga (hõbeda väänamine)
annaabi.ee 
