,,Sündmused muudavad inimest." (Alexandre Dumas) Inimene on just nagu valmimisjärgus savivaas, mida elu voolib. Mida tugevamini vaasi voolida, seda märgatavam on toimunud muudatus. Mõnikord puudutavad elu käed inimest vaid üsna õrnalt ja mingit nähtavat erinevust pole. Teinekord on muutused üsna suured, torgates kohe silma. Milliseks võivad sündmused inimest muuta? Kuidas tunneb end inimene, kes on mingist kohutavast õnnetusest eluga pääsenud? Kahtlemata on ta hirmunud ja sokis, ent tunneb kindlasti rõõmu selle üle, et ellu jäi. 11. septembril 2001. aastal hukkus New York'i World Trade Centeri kaksiktornides peaaegu 3000 inimest. See traagiline sündmus mõjutas nii surnute lähedasi, ellujääjaid kui ka kogu maailma. Nende sündmuste keerises võis tunduda ebainimlik siirast rõõmu tunda. Aga miks mitte? Elu on niigi lühike ja keegi ei tea, millal on tema aeg siit ilmast lahkuda. Kui olla väga lähedal surmale ja siis pääseda, on inimesel tä...
valgete verelibledega. Veebilanss inimese organismis 70 kilose kehakaaluga i nimene sisaldab 42...45 liitrit vett. · Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. · Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. · M ida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. M ida noorem on organism, seda veerikkam ta on. 5% tunneme j a nu · 20% sureme · J a nutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. J a nutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. · Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. · J a nu tekib kui on vähe vett või palju soolast. Inimese energiavahetus, toiduratsioonid Energiakuluga on seotud inimese liikumine ja liigutuste sooritamine. Kuid energiat on vaja ka keha püsiva temperatuuri säilitamiseks, samuti organismile omaste