liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr. Lüürika žanrid on eleegia, jamb, monoodiline meelika, koorimeelika, (epigramm). 3. Eleegia. Mis seda iseloomustab? Kuidas mõiste aja jooksul on muutunud? Mis on selle sisu, eesmärk? Mis on kodanikueleegia? Kes on seda žanri viljelenud? Mis ameteid viljelejad pidasid? Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia eesmärk on sisendada kõrgeid ideaale, ülevaid ja traagilisi tundeid. Kodanikueleegiad on luuletused, mis innustavad võitlema ja sõjas vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga). Eleegiat on viljelenud Tyrtaios ja Solon.
kummivaiguga, mida egiptlased liimina kasutavad. Sellisel kujul antakse surnukeha tagasi omastele. Omaksed panevad ta puust inimesekujulisse sarkofaagi, sulgevad selle ning viivad hauakambrisse, kus paigutavad otse vastu seina. Selline on kõige täiuslikum balsameerimise viis. Egiptuse matusepaigad asusid reeglina Niiluse läänekaldal ja matusekommete hulka kuulus surnu toimetamine paadig üle jõe idast läände. Järgnes nutulaulust saadetud matuserongkäik hauakambri juurde, kus ohverdarti loomi, asetati muumia sarkofaagi, suleti see hauakambrisse ja asuti siis peiesid pidama. Hauakamber pidi tagama lahkunu häireteta elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta väiksemasse puust kirstu ja see omakorda massiivesse kivist sarkofaagi. Juhuks, kui surnukeha siiski hävima peaks, asetati tema asendajana hauakambrisse ka lahkunu kujusid.