"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl
Mina ei armastanud. See on minu suur, andestamatu surmapatt!''
''Kõik on andestatav, kui seda kahetsetakse, kuivõrd Jumaja Poeg, meie Issand
Jeesus Kristus samuti kõik andestab.''
''Ootasin kaua neid sõnu teie suust!'' hüüab mees nõrga naeratusega ja ajab end
kiiresti voodis istukile. '' Ma palun teid oma kunagise kihlatu nimel, kes minule on ja
jääb igavesti minu kihlatuks...'' Sõnad katkevad ja teda tabab nutukramp.
''Mistress Roper, '' hingeldab Henry vaevaliselt, ''andestage talle, Jumala pärast,
andestage talle!''
Margaret tõmbab seepeale sügavalt hinge ja vaatab mõtlikult kaugusesse.
''Andestage talle palun, palun...!'' soiub mees.
Margaret ei lausu sõnagi. Haige ripub pilguga tema küljes.
Siis noogutab naine, üks kord, kaks korda...
Henry haarab tema käe ja pigistab seda tänulikult. '' Te andsite Anne'ile andeks, te
andsite talle andeks
annaabi.ee 
