Lapse arusaam surmast
Lapsed ei tea leinaga seotud
olukorras tihti, kuidas käituda ja valdivad kohtumisi.
Samastumine lahkunuga võib olla kas teadlik või teadvustamata -- see
on lahkunu käitumisse sisseelamine -- tema rolli võtmine. Ainult sellisel
juhul, kui samastumises kujutleb laps nagu oleks surnu hing temasse
asunud, on eraldi põhjust pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole.
Masendus, kurbus ja igatsus võivad leinavatel lastel tulla esile erineval
viisil. Väiksematel lastel võib see avalduda nutuhoogudes, kuid
täiskasvanud ei pruugi lapse nuttu alati näha -- seda juhul, kui laps oma
leina varjab, et vanemaid mitte kurvastada (lapsed võivad ka ütelda, et
nutavad millegi muu pärast).
Hirm väljendub väiksematel lastel enamasti suuremas soovis viibida
vanemate lähedal, nad pelgavad lahusolekut olles mures, et vanemaga
võiks midagi juhtuda -- seda eriti vanema haigestumise puhul, kui vanema
vaevused meenutavad lahkunu omi. Sellisel juhul võivad lapsed ka
keelduda kooli minemast
annaabi.ee 
