Süüria munklus vaimumaailmas
selle nimel, et alanudus oleks suurem. Mängiti ka narri, et teised inimesed nende üle
naeraksid. Nad olid õnnelikud, kui neil õnnestus inimeste viha enda peale saada.
Oluline osa askeetide elus oli ka mediteerimine. Seda tehti selleks, et jumalale
hingeliselt lähemal olla. Kardeti ka viimset kohtupäeva, kuna arvati et nad on oma elus siiski
suutnud midagi valesti teha, ja viimasel kohtupäeval jumal karistab neid, selle pärast isegi
nutteti, küll mitte avalikult. Nutmist üritati varjata. Mediteerimise ajal mõeldi oma pattude üle
järele.
Olulise osa askeedi päevast võttis ka palvetamine. Siis kui askeet palvetas olid tema
juures inglid. Palvetati mittu korda päevas, ning et seda veel raskemaks teha mõeldi
palvetamise juurde erinevaid liigutus, kas siis kummardamine, või see et käid pidid olema
mingis kindlas asendis. Kõige paremad palved olid need, mis olid tehtud uneajast. Tavaliselt