Hüdrobioloogia
toitaineid ei tule alt juurde. Esile tulevad sinikud, kes kasutavad gaasilist lämmastikku.
Sügisene veekogu: päev lüheneb, päike vajub madalale, pindmised veekihid jahtuvad. Tuul segab veekogu
läbi > alt tuuakse juurde toitaineid, mis toob kaasa sügisese fütoplanktoni kiire ajutise juurdekasvu (seda
limiteerib valgus aga ka toitainete hulk) > toitained ammenduvad. Kujuneb välja nähtus, kus ülemisest
veekihist allpool olevat veekihti nimetatakse nutrikliiniks ning moodustub nn pindmine klorofüllikiht.
Fütoplanktoni suktsessioon
Vanemates allikates ka kliimaks. Suktsessioone (ehk koosluste muundumist ajas) kontrollivad temperatuur,
valguskiirgus ja ka kasvukiirus ning toitainete varud. Tihti ei aita ka sellest. Massilisele arengule paneb käe
ette zooplankton, kes toitub fütoplanktonist. Õitseng on 1-2 liigi massiline paljunemine, mitte kõikide liikide.
Kevadel põhitegijateks ränivetikad, kuna siis kantakse veekogudesse sisse räni
annaabi.ee 
