KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI
sugugi selle ehitusemeistri nime, kuna nad temast ikka palju lugu pidanud. See käinud aga
söögiaegadel Tallinnast Narva söömas ja tulnud jälle iga kord selleks ajaks tagasi, mil
tööleminemiseks paras aeg olnud. Kui kirikutöö juba lõpule jõudnud, olnud ehitusemeister
tormi otsas ja põrutanud viimaseid hoopisid. All seisnud töölised, nende hulgas ka
ehitusemeistri naene, käe peal hoides nutjat last, kelle vastu naene manitsenud:
«Ära nuta, lapsukene, küll Olev tuleb varssi, siis saame hulga raha!»
Seda kuuldes käinud kõla läbi tööliste ja rahvahulga:
«Olev! Olev!»
Seda kuuldes kukkunud Olev ülevalt torni otsast maha, sest et teada oli saadud tema nimi,
mida tema aga salaja oli hoida tahtnud. Kui ta maas hinge heitnud, siis tulnud tema suust uss
ja konn välja. Sellepärast olevat siis sellel kirikul Oleviste nimeks pandud, mis praegu
Tallinnas olemas on.
Kaleviliiv
annaabi.ee 
