Biosüstemaatika teooria ja meetodid
Wagneri parsimoonia (selle põhimõte formuleeriti 1969) on eelmisega sar-
nane, kuid seda kasutatakse, kui esineb ka ordineeritud tunnuseid, mis
23
tuleb aditiivselt kodeerida. (Mis on aditiivne kodeerimine, sada vt. 4.3.)
8.7. Tundub olevat ükskõik, kas me oma analüüsis kasutame sama tunnuste-
komplekti (ühe tunnuse eri seisundeid) ordineerimata või ordineeritud tun-
nustena. Veel enam; võiks arvata, et ordineeritud tunnused peavad oma muu-
tumises kindlasti läbima teatud vaheastmeid.
Tegelikult on iga tunnusteseeria ordineerimine (tunnuste järjestamine)
üks täiendav, uurija poolt juurde toodud lisahüpotees: et muutused just
nimelt nii, üle selliste vaheastmete peaks käima. Seda võib ja isegi peab
rakendama ainult siis, kui see on kladistilisele analüüsile eelnevate uuri-
mistega kinnitatud. Kui see nii pole, on parem ordineerimisest hoiduda.