Postindusriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast
sealhulgas vhendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi.
Tegevjuhtide mju tugevnemine majanduses vhendas jrk-jrgult juriidilise
omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli
sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST.
Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge
sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid
haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid.
Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda
iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus.
20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle
majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli
mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp
polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine
oli jukohane enamikule