Sõnavara EKSAM
dialektides käibib erinev murdesõnavara ehk murdeleksika. Nt võime rääkida Tartu
murde sõnavarast, Karksi murraku sõnavarast, aga ka kogu eesti (keele)
murdesõnavarast. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, s.o sõnad, mis on
käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Pandagu siinjuures tähele, et praegu ei ole
jutt murdepäritoluga kirjakeelesõnavarast. Nt on Hiiumaa
murdesõnu nilvamadu `vihmauss', ninatopp `taskurätik', nurutuul `tasane
tuul', haul `aur'.
Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk
sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite,
vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel
tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast
eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo,
annaabi.ee 
