KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga
ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. NURG. (suuremad kõhuuimed, kui latikal) Nurg on kõrge ja külgedelt lamendunud kehaga, latikat meenutav kala. Nuru selg on tõmmu, sinaka, 7 oliivroheka või pruunika tooniga. Küljed on hõbevalged ja kõht täiesti valge. Kehapikkus võib ulatuda 30 cm-ni ja kaal 180 g-ni. Nurud elavad põhja lähedal tegutsevates parvedes ning toituvad põhjaorganismidest, kelle hulka kuuluvad putukavastsed, koorikloomad, limused, samuti kasutatakse taimeosakesi, vähemal määral ka kalu ja kalamarja. VIMB. (pärakuuim seljauime alusest pikem) Vimb on kõrge, külgedelt lamenenud keha ja pika ninaga kala. Selg on mustjaspruunikas, küljed hõbedased kuni kollakad ja kõht valge. Ta on kala kohta keskmise suurusega: täiskasvanud vimma kehapikkus on 26...31 cm ja kaal 0,3...1,5 kg
annaabi.ee 
