Kersti Merilaas
Ta oli pigem tagasihoidlik.
1.2. Kersti Merilaasi kujunemine kirjanikuks
Kersti Merilaasi esimestel kooliaastatel puudus koolis raamatugogu, õpetaja jagas lastele
isiklikke raamatuid. Merilaas hoidis neid väga ilusti ja talle meeldis neid kohutavalt lugeda.
Hiljem austas Kersti koolis oma ajakirja, kus ilmusid ta esimesed luuletused. Ta on
4
meenutanud kooliaega, kui tulid lugemikud, kampmannid ja nurmikud, mis talle kõik nii
armsaks said.
Kerstile ei meeldinud halli elu ja väikesi inimesi kirjeldavad teosed, ei meeldinud ,,Ühe härja
elulugu" ja ,,Epp", mida nad pidid koolis läbi võtma, ei meeldinud ,,Popi ja Huhuu" ega
,,Vaeste-Patuste alev", küll aga ,,Tasuja", ,,Mahtra sõda" ja eriti ,,Libahunt".
Kersti Merilaasi õde Liidia suri 12. veebruar 1927 kui oli vaid 11-aastane. Kerstile oli see suur
hoop südamesse. ,,Õekese surm", mis on kirjutatud 14-aastase tütarlapse püüdliku