Eesti keskaeg
Leidub
allikad, mille põhjal on võimalik teha oletus kuivõrd palju inimesi elas linnas: linna
kinnistusraamatud, maksumaksjate nimekirjad, kodanikeraamatud, juhuslikud teated
kirjavahetuses. Linnaruumi suurus, kruntide ja hoonete arv on vaid kaudne rahvaarvu
näitaja.
1230. -1240. aastatest pärinev "Taani hindamisraamat" annab hinnangu Eesti
maakondade suuruse kohta: Virumaal ja Saaremaal 3000 adramaad, Järvamaal 2000,
Läänemaal 1900, Revalas 1600, Harjumaal 1200, Vaigas 1000, Nurmekunnas 600,
Alempoisis ja Mõhus 400. Ugandi ja Sakala adramaade arvu võib hinnata vähemalt
võrdseks Saare- ja Virumaaga. Tuleb kokku, et 13. saj alguses on kogu Eesti peale
kokku üle 21 000 adramaa. Tol ajal keskmiseks talu suuruseks oli üks adramaa siis
võib hinnata, et Eestis asus 20 000 - 22 000 talu. Kuid raske on hinnata ühe keskmise
talu elanike arvu. Arvestades 13. sajandil põlluviljakust suutis üks adramaa elatada 5-
10 inimest. Seega võib oletada, et rahvaarv 1200