süsteemile esitatav kujul kus indeks 1 vastab mittenõgusa keha pinnale ja indeks 2 nõgusa keha pinnale. Paljudel juhtudel võib kiirgavaid tahkeid kehi vaadelda ligikaudu hallidena, millede A= , ja võrrand (5.9) lihtsustub kujule Võrrandi (5.10) edasine lihtsustumine saadakse piirjuhtudel F1/F2=0 ja F1/F2=1. Viimasele juhule vastab näiteks kahe paralleelse seina vaheline kiirgus (5.11) 28. Nurktegurid ja vastastikused pinnad Nurktegur . ik väljendab tõenäosust, et pinnalt i väljunud footon satub pinnale k. Kui i on lõpmata väike pinnaelement (punkt), siis saadakse lokaalne nurktegur. Lõplike mõõtmetega pinna Fi puhul saadakse keskmine ehk integraalne nurktegur. Korrutist Fi·. ik=hik nimetatakse vastastikuseks pinnaks. Difuussete pindade juhule on kirjanduses [31...36] toodud nurktegurite kohta arvukalt andmeid. Suurel määral hõlbustub nende leidmine, kasutades järgmisi nurktegurite ja vastastikuste
17 Lendtuha kontsentratsioon µ g/m3 B1.2, tab. 1 0÷200 0 koldegaasides 18 Veeaurude osamaht koldegaasides rH2O - B1.2, tab. 1 0,05÷0,2 0.186 19 Kolme aatomiliste gaaside osamaht 0.086 rRO2 - B1.2, tab. 1 0,05÷0,2 koldegaasides Ekraaniküttepinna nurktegur - [1], lk. 41 - 0.99 Kolde seinte tinglik saastumistegur - [1], tab. 4.8 - 0.6 20 Koldeekraanide keskmine k - 0,2÷0,65 0.6 efektiivsustegur 21 Leegi asenditegur2) M - [1], lk. 39 0,3÷0,5 0.45 22 Kolderuumi lubatud soojuserikoormus qv kW/m3 [1], tab. 4.6 100÷400 350 23 Gaaside entalpiad koldest lahkumise
annaabi.ee 
