Ühtlane jaotus (UNIF(min,max))- pideva juhusliku suuruse jaotus, mille tihedusfunktsioon on konstantne. Praktikas esineb harva, näiteks bussi ooteaeg, ooteaeg valgusfoori taga. Normaaljaotus (NORMAL)- pideva juhusliku suuruse jaotus, mida kirjeldab kaks parameetrit: keskväärtus ja standardhälve. Kolmnurkjaotus (TRIA(min, mood, max)- PJS jaotus, mille korral tihedusfunktsiooni graafik on kolmnurkse kujuga. Jaotust kirjeldavaid parameetreid on kolm- murdjoone nurkpunktide väärtused. RANDOM(0,1)- juhuslik arv 0 ja 1 vahel. NÄIDE: 13. Mündi viskamise mudel- Juhusliku protsessi mudel. Viskame nt. 2000 korda münti. Modelleerime selle arvutil, kasutades juhuslike arvude generaatorit- igal viskel genereerime juhusliku arvu vahemikus (0,1), kui see on <0.5, siis loeme viske kirjaks, kui >0.5 kulliks. Põhimuutuja loendab, mitu korda esineb kiri rohkem, kui kull. Ajasamm DT=1, simulatsiooni aeg 2000. 14
Tähe P sisestamise järel tuleb hiirega osutada teerajale (ühele joonele), mille jooksva suuna järgi eelnevalt valitud objekti "väljasurumine" toimubki. Teerajaks tohivad siin olla jooned tüüpi LINE, CIRCLE, ARC, ELLIPSE, PLINE, 3DPOLY või SPLINE, samuti elliptilised 10 kaared. Teerada ei tohi olla "väljasurutava" objektiga samas tasapinnas, samuti ei tohi ta sisaldada liialt väikese kõverusega osi (samas nurkpunktide olemasolu piiranguks ei ole). Moodustatav keha algab lähteobjekti tasapinnast (lähteobjekt ise läheb kaduma) ja lõpeb tasapinnaga, mis on teerajaga risti selle lõpp-punktis. Joonestamise käigus AutoCAD nihutab teeraja valitud objekti keskele (ekraanil seda ei näidata). Käsuga EXTRUDE "väljasurumi- sel" on ka mõningaid nüansse, aga jätame need siinkohal kirjeldamata. Näitena vaatleme ringjoone "väljasurumist" piki spiraalset joont tüüpi 3DPOLY: tulemusena tekib vedru (vt.
annaabi.ee 
