Eesti astronoomid
uurimine. Kreeka astronoomiapärandit edendasid keskaja Idamaade ja hiljem ka Euroopa
teadlased. Hiliskeskajal võeti kasutusele uued instrumendid (kvadrant, teleskoop) ja algas
üleminek heliotsentrilisele maailmasüsteemile.
Avastati Päikesesüsteemi kehade liikumise seadused (Galilei, Newton, Kepler). Tekkis
taevamehaanika, mis tegi 19. sajandi koguni võimalikuks senitundmata planeetide olemasolu
ennustamise. 18. sajand võimaldas astromeetria hakata määrama tähtede nurkliikumisi ja
19. sajandi esimesel poolel kaugusi.
19. sajand tekkis astrofüüsika ning uurimisobjektiks sai tähtede ehitus. Suured reflektorid,
mille ehitamist alustas 18. sajandi lõpus W. Herschel, võimaldasid luua esialgse ettekujutuse
Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste
hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse
punanihe.
Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse
annaabi.ee 
