Kokkuvõte astronoomiast
Osalised on tavalised igas Maa kohas näha kord paari aasta kohta.
Täielikud on haruldased täisvarjuvöönd on Maal kitsas
Kuuvarjutus-
Kuu liigub läbi Maa varju täielik või osaline. Kuu pole siis täiesti nähtamatu, sest maalt langeb talle
atmosfäärilt peegelduv päikesevalgus e tuhkvalgus.
Need on harvemad kui päikesevarjutused, kuid nähtavad kogu sellel Maa poolkeral, mis Kuu poole.
2) Tähistaeva mõõdulatid:
Ekvaator Maal = Taevaekvaator
Kääne
- otsetõus
Nurkkkaugus- näiv kaugus, nurgamõõdus, käelaba u. 5 kraadi
3) Tähistaeva pöörlemine:
Põhjanael praktiliselt paigal
Täistiir 1 ööpäev
Eestis:
Pooluselähedased tähed ei looju kunagi tähistaevas tiiru tehes(kõik põhjanabal)
Tõusevad idast, kagust või kirdest ülejäänud, sõltuvalt käändest
4) Tähtede kiirgus: (saab mõõta tähe keemilist koostist ja temperatuuri)
Röntgen- ja raadiokiirgus, nähtav valgus, UV, infrapuna (soojuskiirgus)
Lainepikkuse järgi pikimast: