Vana Kreeka pillid
dünastia ajast (2625 2500 eKr). Praegu kohtab
kaarharfi veel Aafrikas ja Ida-Aasias.
Nurkharfid tulid Egiptuses kasutusele 1500 eKr. Neid mängisid põhiliselt naised ja need olid
võrdkülgse kolmnurga kujulised (külg 55 cm). Neid hoiti mängimise ajal püsti, resonaator vastu keha ja
kael puhkamas mängija süles.
Kreekas polnud harf sama populaarne kui lüüra ja Platon laitis seda kui ,,unistavat" pilli, mida mängisid
enamasti naised. Nurkharf oli populaarne Rooma keisririigis, kus seda mängiti protsessioonidel,
ohverdamistseremooniatel ja jumalanna Isise kultusetalitlustel, mis roomlased egiptlastelt üle võtsid.
Harfi tunti Lääne-Euroopas 7. sajandil. Raamharfi kirjeldatakse 8. sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9.
sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud
tugipuu abil nii, et keeled on suletud raami sisse.
Tänapäeva harfil on 46 keelt diapasooniga kuus ja pool oktavit
annaabi.ee 
