Difraktsioonivõre
difraktsioonipilt sisaldab erinva värvusega maskimume, mille nurkkaugused nullmaksimumist on
väikeste nurkade m korral ligikaudu võrdelised lainepikkusega. Järelikult difraktsioonivõre toimib
spektraalriistana, mis lahutab liitvalguse spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit
nimetatakse difraktsioonispektriks e. normaalspektriks. Difraktsioonivõre kui spektraalriista
lahutusvõime on määratud tema nurkdispersiooniga. Nurkdispersioon D näitab kiirte
kõrvalekaldenurga m muutust lainepikkuse ühiku kohta:
Diferentseerides valemi, saame
Seega:
Väikeste nurkade korral cosm 1 ning D , järelikult, mida suurem on spektraaljärk, seda suurem
on dispersioon. Difraktsioonispektris ei tohi maksimumi järgu m määramisel kõiki maksimume
järjest lugeda, nagu monokromaatilise valguse korral, vaid ainult samale lainepikkusele
vastavaid maksimume (sama värvi jooni)
annaabi.ee 
