realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema enda sõnutsi kasvas ta üles aias ja inglise raamatute piiramatu valikuga raamatukogus. Borges alustas luuletajana avangardismi vaimus, eemaldudes senises hispaaniakeelses poeesias väljakujunenud retoorikast ning stampidest ja tuues selle väljendusvahenditesse mõndagi uut. Tema esimene jutukogu ,,Universaalne nurjatuse ajalugu" (1935) esitab lugejale reaalsete ja väljamõeldud kurjategijate elulugusid, tegemata vahet faktidel ja fantaasial. Ka hilisemas loomingus on Borgese teemadeks tegelikkuse ja väljamõeldise suhted, maailm kui illusioon. Borgese tuntumad novellikogud on ,,Fiktsioonid" (1944), ,,Aleph" (1949), ,,Surm ja kompass" (1951), ,,Labürindid" (1953). Viimati nimetatu labürindilaadses novellimaailmas väljendab Borges oma ideid mitmesuguste tähendamissõnade ja sümbolite kaudu, kusjuures
ja lähedast sõpra Marcus Junius Brutust. Roomlaste pärimuse kohaselt lausunud Caesar 15. märtsil 44 eKr hoopis enne hinge heitmist: ,,Ka sina, mu poeg!" Polnud ju saladus, et Brutus võlgnes oma poliitilise karjääri Julius Caesarile, kes teda igati toetas ja upitas. Kuigi Caesari- vastase vandenõu liikmed soovisid peatada vabariikliku demokraatia muutumist keisririigiks, on Brutusest ajapikku saanud nurjatuse ja tänamatuse sümbol. Kahju küll, kuid noore poliitiku teguviis (ta lõi noaga oma heategijat) on samastatav Juuda suudlusega. Nii üks kui ka teine on tänapäeva inimestele nurjatu käitumise, täpsemini reetmise musternäide. PS. Rooma riigi ajalugu tunneb mitut Brutuse-nimelist meest. Üks neist kukutas 509. aastal eKr viimase Rooma kuninga ja pani aluse vabariigile. Temast sai esimene valitav konsul. Mees oli üdini vabariiklane: kirjutas koguni alla oma kahe lihase poja surmaotsusele
annaabi.ee 
