MUST KASS
Aga see
tunne andis peagi maad pahameelele. Ja siis tuli just nagu minu lõplikuks ja
tagasipöördumatuks hukutamiseks PÕIKPÄISUSE-vaim. Seda vaimu filosoofia arvesse
ei võta. Ometi olen ma sama kindel selles, et mu hing elab, kui selles, et põikpäisus
on üks inimsüdame primitiivseid kalduvusi – üks neid jagamatuid esmaseid jooni või
tundeavaldusi, mis annavad Inimese iseloomule suuna. Kes poleks sadu kordi
tabanud end nurjatult või rumalalt teolt üksnes seetõttu, et ta teab, et ta seda
tegema ei peaks? Kas ei kipu me kogu aja, hoolimata oma parimast arusaamisest,
rikkuma seda, mis on Seadus, ainuüksi seetõttu, et teame ta seaduse olevat. See
põikpäisusevaim niisiis tuligi, et mind lõplikult hukutada. See hinge mõõtmatu
igatsus iseennast vaevata – omaenda loomuse kallal vägivalda tarvitada – teha
ülekohut üksnes ülekohtu enda pärast – ajendaski mind jätkama ja lõpule viima
annaabi.ee 
