Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
See läks juba üle
igasuguse piiri. Ma ei leidnud midagi muud peale ilukõnelise lobisemise, ja mis veelgi halvem,
kogu see rumalus teenis vaid ühtainust eesmärki - ähmastada tõde. Ma olin pettunud ja veel
rohkemgi: ma olin nördinud." (JUNG 2004:63-64)
Jung leiab palju rohkem mõistmist ning hingesugulust Goethe ,,Fausti" lugedes. ,,Viimaks
ometi on inimene, mõtlesin ma, kes võtab Kuradit tõsiselt ja sõlmib isegi verekokkuleppe
tollega, kes on võimeline nurjama Jumala kavatsust luua täiuslik maailm." (JUNG 2004:64)
,,Fausti" lugedes mõistis Jung, et selle nimitegelane on omamoodi filosoof ning see ärgitas
tema huvi filosoofia vastu. Isa raamatukogus ei leidunud sellelt alalt peaaegu midagi, kuivõrd
isa kartis, et filosoofia lugemine võib usku ohustada. Tutvumine filosoofiaga aga pani Jungi
hämmastuma. Nende mõttekäikude põhjal mõistis ta, et filosoofid käsitlevad Jumalat kui
kedagi, kellest nad teavad vaid kuulu järgi