Arbujad
Vaatamata
nõrkushetkedele ja elu argihalluse tõdemisele on noore Merilaasi eluhoiak julge ja
avatud. Selles suhtes sarnaneb ta B.Alveriga, kelle luulel on samas kokkupuutepunkte
arbujate n-ö metafüüsilise liiniga, eriti H.Talvikuga.
Mis on nukker nuuksatus,
mis raske ohe?
On mere kohal pilv
kui hiigla lohe.
Ta poole pahisedes mõõnab voog.
Ta londi langetab.
Ta mere tühjaks job.
Ja mere põhja lagedal,
veekasvest kaetud.
See kõik saab jälle nähtavaks.
Mis mere põhja maetud:
su nuriteod,
su vaiksed mõrvad.
Su sikusõrad,
su eeslikõrvad
on seal su ees...
Ja uuesti kõik jälle kirja pandi.
Ei mingit unustust,
ei mingit andeksandi!
(,,Kohtupäev")
(Kersti Merilaas)
10
Kokkuvõte
Referaadi tegemine andis mulle jälle ühe kogemuse juurde. Sain palju teada eesti tundud
kirjanikest ja kuidas nemad enda luulesse suhtuvad ja mida sellest arvatakse. Kuigi ei
saaks öelda, et seda oli lihtne teha