millega võib mõõta sise- ja välismõõte täpsusega kuni 0,5 mm (joon. 63). Tastrit (joon. 64) kasutatakse nii sise- kui välismõõtude mõõtmiseks. Täpsemate mõõtude korral kasutatakse juba nihikut ja kruvikut (vaat. 1.8.1 ja 1.8.2). Mõõtejoonlauad ja nendega mõõtmise näited joon. 63 joon. 64 Nurgikud ja miiud on levinud nurkade kontrollimisel. Faasitud servadega täpseid nurgikuid nimetatakse lekaalnurgikuteks (joon. 65a). Lihtne miiu (joon. 66) koosneb pidemest 1 ja joonlauast 2, mis on kinnitatud pideme kahe plaadi vahele. Miiule nõutav nurk tavaliselt näidisdetaili või nurgaplaatide järgi. Nõutav nurk fikseeritakse kruvi ja tiibmutriga 3. Universaalne miiu on ette nähtud samaaegselt kahe või kolme nurga ülekandmiseks. Miiud on eriti mugavad siis, kui näidisdetaili järgi on vaja valmistada palju sarnaseid detaile. joon. 65
Lihtsaim meetod on "värvitäpimeetod". Pindade ja telgede asendi ning viskumise hälvete mitmesuguseid kontrollimise juhte esineb praktikas väga sageli ning eksisteerib mitmeid meetodeid. Vajalik on erilised rakised ning hälbed määratakse sageli kellindikaatorite abil. Kellindikaatorid seatakse etalonide järgi. Kontrollplaat Kontrollplaat Nurkade mõõtmine Nurkade kontrollimiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid: nurgikuid, nurgaplaate, koonuskaliibreid, nurgamõõtureid, mehaanilisi ja optilisi jagamispäid, goniomeetreid ja siinuslaudu. Praktikas mõõdetakse detailide 59 nurki enamasti universaalmõõturitega (nooniusega nurgamõõtur). Siinuslaual mõõtmisel asetatakse detail siinuslauale ning horisontaalsus seatakse kellindikaatorite abil rakises
annaabi.ee 
