Esee Vargamäe kohta
näiteks tema naabrimeest Pearut kadedaks. Pearu jälgis aegajalt Andrest kellel
kogu aeg olid käed jalad tööd täis kuid tema oli pigem kõrtsis sakste toas või
kusagil küla peal ajas kasvõi mustlastega juttu aga tööd tegi ta niivähe kui
võimalik. Töökas oli ka Andrese naine Krõõt ka temal jagus alati tööd. Töö tõi
Vargamäele õnne ja edu kuid seda siiski mitte kogu aeg, näiteks kui Krõõt oli
peale viimast sünnitust väga nõrk, teadis ta, nurgavoodisse minnes et siit ta
enam ei tõuse, nii ka oli. Enne Krõõda surma mõistis Andres, et töö ei pruugi
siin ilmas kõike head tuua. Andrese unistus oli kõik mis Vargamäel oli muuta
paremaks, ta tegi selle nimel tööd ja nägi vaeva, kuid vahel ei olene kõik
inimesest endast, vaid saatusest. Vargamäel lõi välja naabrite vaheline kadedus
ja omavahelised tülid, see oli üks suuremaid põhjuseid, miks Vargamäel ei
olnud rahulikku elu ja oli Andres oma unistustega vastuolus. Tänu