17. saj kombed Eestis
Kuna kaubandus oli nii laialdane nähtus 17. sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades
korraldatud laadad. Eesti suurimaks laadaks oli Tartus peetav saksa laat, mis kesti iga aasta
kolm nädalat ja kus osales kaupmehi ka kaugematest maadest.
Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord.
Tsunftid muutusid eestlaste väljatõrjumisega aina suletumaks, mis aga põhjustas nö
tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas
koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose
veejõudu kasutav vaseja saeveski. Hiiumaal tegutses paarkümmend aastat
klaasimanufaktuur.
Rootsi ajal saabus meie maale ka luteri usk, mis tõi usu rahvale lähemale. Kirikukantslis peeti
talurahvale jutlusi, loeti ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajatu kohaselt patustanud
inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. 17
annaabi.ee 
