Pole midagi parata, vulkaanipurske tagajärjel kaotavad sajad ja tuhanded inimesed kodu või isegi elu. Selle või mõne muu katastroofi tagajärjel ei pruugi kahju saada vaid need, kellele naguni saatus midagi head ei tõota. Täpselt samamoodi võib õnnetus juhtuda ka miljardärist pangajuhiga, kes suvitab looduskaunis, kuid ohtlikus kohas. Ja ei sõltu minust ka see, kui mulle tänaval kott pähe tõmmatakse ja nurgataga nuga antakse. Sellisel juhul ei taha küll eriti uskuda ja mõelda nagu optimist kunagi. Ega Candide'gi süüdi polnud, kui teda erinevates maailmapaikades maha taheti nottida või Eldoradodemaalt saadud varandus välja peteti. Tema oli ikka optimist edasi, sõltumata teiste pessimismist ja eluvihkamisest. Ühesõnaga, Jumala tahe on iga olendi tahtmisest tugevam ning sellele vastu ei hakka, ulatugu me optimism või Taevani.
Hiljem tuli juuani juurde kuju kes tahtis samuti panna juanile mõistust pähe ja hirmutas teda.Kui juan don luisi kohta siis hakkas ta ajama igasugust jama et ta on hakunud paremaks ja soovib üldse öelda ära kõigist ilmastest lõbustustest , ta tegi seda nii veenvalt wet isegi Sganrelle jäi uskuma , kuid ta pidi pettuma kui juan ütles et kuradima jobu ja sina usuda ka seda veel. Ta arvas et ta poeb neile ordule ja siis hakkab lõbutsema kuskil nurgataga ja kui keegi avastab ta plaani siis vagatsejate ordu kaitseks teda. Sama lolli juttu ajas ta ka Don Carlosele kuid too ei usukund jani jutust sõnagi ja ütles e tjuan pab võtma enale elvira naiseks muidu on nende pere nime rüvetatud, kuudi juan põilkes eemale sellest teemast ajades kõik asjad taeeva kaela. Siis tuli junai juurde vai mkes ütles et juanil on ainult jäänud hetk paluda halastust juan hakkas muidugi seal vehkima ja tahtis teada kes rääkis kuid vaim lendas talt eest ära
jõuab mulle kõik kohale . " Sa pole mind väärt ! " ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn . Kas mäletad, kui aastaid tagasi armusid poissi läbi rate'i? Või poissi kes elas sinu naaber majas? Vandusite, et armastate ja olete lõpmatuseni koos, sa mõtlesid pulmadele ja lastele kes teil kunagi pidid sündima... mängisite täiskasvanuid, kõik tundus päris. Ütlesite, et armastate. Jalutasite ja rääkisite maast ja ilmast. Käisite nurgataga musitamas, kõik tundus nii lihtne. Kui suvevaheajal reisisid vanavanemate juurde, veetsid oma suvest poole seal, kirjutasite msnis kui palju te igatsete, rääkisite kuidas läheb jne. Aga mis nüüd on saanud? Enam ei ole midagi nii lihtne. Sa tutvud Temaga, ja sa tunned seda oma sees. Enne vandusime armastust nagu küsiks sõbralt kommi, nüüd aga vannume armastust pisar silmas. Rääkisime kui palju me igatseme üksteist, aga alles nüüd te